Hei, mu kallid naised!
Tead seda tunnet, kui september kätte jõuab ja midagi su sees ütleb, okei nüüd on aeg end uuesti kätte võtta. Sügis käes, üritusi vähem ja nüüd on aega! Plaanid on peas selged, motivatsioon on olemas ja tunne on hea. Aga kuskil kuklas on ka see teine hääl, väiksem ja väsinum, mis sosistab sulle, et sa oled seda juba mitu korda proovinud (ja pole välja tulnud).
Ja see hääl ei valeta, sest sa oledki juba mitu korda alustanud. Ja iga kord on midagi juhtunud, tulemus pole õnnestunud, motivatsioon on kadunud, üks halb nädal on muutunud kaheks ja siis on mitu kuud pingutamist möödas ilma tulemusteta. Aga siin on asi, mida sa võiksid teada: see ei ole sinu iseloomuviga ega nõrkus, vaid hoopis süsteemiviga (ja õnneks seda saab muuta).
Miks motivatsioon on vale koht, kust alustada
Me oleme õpetatud arvama, et kogu edu peitub motivatsiooni taga. Et kui tahad piisavalt, siis teed ja kui ei tee, siis ei tahtnud piisavalt. Aga see on täielik vale. Motivatsioon on tunne ja tunded tulevad ja lähevad, täpselt nagu sinu energia ja eluraskused. Aju on ehitatud nii, et uudsus tekitab põnevust ja see põnevus tundub nagu motivatsioon, aga see kestab keskmiselt kaks kuni kolm nädalat, täpselt nii kaua, kui enamik naisi alustab enne kui kõik uuesti laguneb.
Seega motivatsioon ei hoia sind kinni raskel teisipäeval, kui oled väsinud, töö on läinud halvasti ja kõige lihtsam asi maailmas on diivanile kukkuda. Selleks on vaja midagi muud.
Mis päriselt hoiab sind kinni
Mitte distsipliin, tahtejõud ega perfektne plaan, vaid hoopis harjumus.
Kõlab igavalt ja üldse mitte see, mida sa kuulda tahtsid haha. Aga just harjumus, sest see on midagi, mida aju teeb automaatselt, ilma et peaks iga kord otsustama. Hambapesu, hommikukohv, auto lukustamine on harjumus! Sest sa ei mõtle sellele, kas viitsid, sa lihtsalt teed!
Probleem on selles, et me üritame tervislikke muutusi teha motivatsiooni jõul, mitte harjumuse jõul. Aga tähtis on meeles hoida, et motivatsioon kaob aga harjumus jääb! Teine probleem on see, et me alustame liiga suurelt. Grammi täpsusega toitumisplaan, 5 treeningut nädalas, varahommikul ülestõusmine, meditatsioon, päevik, kaheksa klaasi vett, ehk kõik korraga ja esmaspäeval alustame! Aga aju näeb seda kui ohtu ja hakkab vastu panema, mitte sellepärast, et oled laisk, vaid sellepärast, et aju on ehitatud säästma energiat ja kaitsma sind ülekoormuse eest.
Anna endale andeks, et sa ei teadnud paremini
Kõik need korrad, kui sa alustad, jõuad poole peale ja siis elad jälle nii nagu enne, ei ole märgid sellest, et oled ebaõnnestunud. Need on märgid sellest, et keegi ei ole sulle ausalt rääkinud, kui kaua see päriselt võtab.
Sotsiaalmeedia on täis lugusid, kus naine otsustab muutuda ja kolme kuuga on maagiline tulemus käes. Aga keegi ei pane üles pilti sellest kuuendast nädalast, kui motivatsioon on kadunud ja rutiinist pole veel harjumust saanud. Keegi ei ütle ausalt, et see vahepealmine aeg on raske ja igav ja täpselt seal loobub enamik inimesi, mitte sellepärast, et nad oleksid nõrgad, vaid sellepärast, et nad arvasid, et peaks juba ammu kergem olema.
Sa ei saanud varem paremini teha, kui keegi ei rääkinud sulle tõtt. Ja endale selle eest karm olemine ei aita sul edasi liikuda, see lisab lihtsalt häbitunnet peale, mis teeb järgmise alustamise veelgi raskemaks.
Mida teha seekord teisiti
Vali üks asi, mitte kümme
Kui sa oled varem iga kord ebaõnnestunud, siis alusta seekord ainult 1 harjumusest. Jah ainult ühest!! See võib tunduda liiga lihtne ja just sellepärast toimibki, sest aju ei pane ühe muutusele vastu nii nagu kümnele. Kui see üks asi on kolme nädala pärast iseenesest selge, lisa teine. Nii ehitatakse midagi, mis päriselt kestab.
Tee see nii lihtsaks, et oleks piinlik mitte teha
Kui soovid hakata rohkem liikuma, ära alusta 2 tunnise igapäevase jalutuskäiguga vaid hoopis 30 minutiga. Kui soovid paremini süüa, ära muuda kõike korraga vaid alusta sellest, et lisad igale toidukorrale rohkem valku (liha, muna, kala). Mida lihtsam on algus, seda raskem on leida vabandust mitte teha ja iga kord, kui teed, isegi kui see on ainult kümme minutit, ütled oma ajule: ma olen see inimene, kes seda teeb.
Otsusta ette, mida teed siis, kui läheb halvasti
See on samm, mida peaaegu keegi ei tee ja mis teeb kogu vahe. Mitte “kui kõik läheb hästi” plaan, vaid “kui elu läheb viltu” plaan. Küsi endalt, mis juhtub siis, kui mul on halb nädal? Mis on minimaalne, mida ma ikka teen? Üks 20 minutiline jalutuskäik? Üks valgurohke eine päevas? See miinimum on su ankur, see on asi, mis hoiab niiti käes ka siis, kui kõik muu laguneb.
Lõpeta kõik või mitte midagi mõtlemine
“Sõin ühe kommi ja nüüd mu päev on rikutud” või “jätsin ühe treeningu vahele, tähendab alustan järgmine nädal.” Või klassika: “sõin pühadel halvasti, alustan jaanuarist.” See mõttemuster on üks suurimaid põhjuseid, miks naised igal hooajal uuesti alustavad, sest üks libastus muutub põhjuseks loobuda.
Päriselt edukad inimesed ei ole need, kes ei libise kunagi, vaid need, kes tõusevad üles kiiremini. Üks halb päev ei katkesta midagi, ainult enda hukkamõist katkestab!
Seekordne plaan
Enne kui paned selle artikli kinni, tee üks asi. Kirjuta üles kas telefoni või paberi peale vastused kolmele küsimusele:
- Mis on see üks harjumus, millega ma alustan? Mitte nimekiri, vaid üks asi!!
- Mis on minimaalne versioon sellest, mida teen ka siis, kui elu läheb keeruliseks? Jalutan 30 min? Söön 1 valgurohke eine? Kirjuta see konkreetselt üles.
- Mida ma teen siis, kui libisen? Mitte karistus ega restart, vaid lihtsalt järgmine samm!! Nt “kui trenn jääb vahele, siis see nädal jääbi 1 trenn vähem, mitte loobun täiesti.”
See ongi plaan, mis on loodud PÄRISELU jaoks, mitte ideaalse maailma jaoks!
Kokkuvõte
Sügis ei kustuta eelmisi proovitud kordi ega anna garantiid, et seekord läheb teisiti. Aga see on uus hooaeg ja see tähendab, et saad teha ühe valiku, alustada seekord teisiti, mitte jälle rangemalt. Keskendu rahulikumale algusele, selgemale plaanile ja anna rohkem armu endale. Ja pea meeles: järjepidevus on tähtsam kui täiuslikkus.
