Hei, naised!
Üks levinumaid uskumusi rasvapõletuse kohta on see, et kui tahad kaalu langetada, pead lihtsalt vähem sööma. Alguses tundubki, et see töötab. Kaal langeb, riided jäävad veidi lohvemaks ja tekib tunne, et lõpuks on lahendus leitud. Aga üsna pea juhtub midagi muud. Energia kaob, külmatunne tekib, uni halveneb, magusaisu suureneb ja kaal jääb seisma. Paljud arvavad, et nad teevad midagi valesti, aga tegelikult teeb keha täpselt seda, milleks ta on loodud.
Keha eesmärk ei ole saledus, vaid ellujäämine
Kui sa sööd pikema aja jooksul liiga vähe, ei tõlgenda keha seda kui nutikat rasvapõletusstrateegiat, vaid kui nälga. Bioloogiliselt tähendab nälg ohtu ja ohule reageerib keha ellujäämisrežiimiga. Sellises seisundis hakkab ainevahetus aeglustuma, rasvapõletus väheneb ja keha hoiab energiat varuks. Iga saadud kalor muutub väärtuslikuks. See ei ole tahtejõu küsimus, vaid evolutsiooniline kaitsemehhanism.
Miks kaal alguses langeb, aga hiljem seisma jääb
Nälgimise alguses kaob kehast peamiselt vesi, soolestiku sisu ja osa lihasmassist. Rasv on kehale oluline energiavaru ja sellest ei loobuta kergekäeliselt. Kui kaloripuudus kestab liiga kaua, hakkab keha lihasmassi vähendama, sest lihased kulutavad energiat ka puhkeolekus. Teaduslikult on hästi teada, et lihasmassi vähenemine langetab baasainevahetust ehk seda, kui palju energiat keha päevas kulutab. Mida aeglasem ainevahetus, seda raskem on rasva põletada, isegi väga väikese toidukoguse juures.
Hormoonid lähevad nälgimisega segadusse
Rasvapõletust ei juhi ainult kalorid, vaid eelkõige hormoonid. Kui sa sööd liiga vähe, langeb leptiin, mis annab ajule märku, et energiat on piisavalt, ja tõuseb greliin, mis tekitab nälga. Samal ajal püsib kõrgel kortisool ehk stressihormoon. Pikaajaliselt kõrge kortisool on teaduslikult seotud rasva talletamisega, eriti kõhupiirkonnas, ning insuliinitundlikkuse langusega. See tähendab, et keha ei kasuta energiat efektiivselt ja rasvapõletus pidurdub veelgi.
Naise keha reageerib nälgimisele eriti kiiresti
Naise keha on bioloogiliselt loodud kaitsma viljakust. Kui energiat on liiga vähe, lülitab keha esmalt välja funktsioonid, mis ei ole ellujäämiseks hädavajalikud. See võib väljenduda näiteks ebaregulaarse tsükli või menstruatsiooni kadumisena, külmatunde ja väsimusena, juuste hõrenemisena, libiido langusena ja meeleolukõikumistena. Need ei ole juhuslikud sümptomid, vaid märgid, et keha ei tunne end turvaliselt.
Miks nälgimine viib ülesöömiseni
Kui keha on pikalt olnud energiavaeguses, ei unusta ta seda. Isegi siis, kui hakkad uuesti rohkem sööma, püsib ajus signaal, et toitu võib jälle kaduda. See väljendub tugevas isus, eriti magusa järele, kontrolli kadumise tundes ja ülesöömishoogudes. See ei ole nõrk iseloom ega distsipliini puudus, vaid keha katse end tulevase nälja eest kaitsta.
Mis toetab päriselt rasvapõletust
Rasvapõletus toimub siis, kui keha tunneb end turvaliselt. See tähendab, et toitu tuleb regulaarselt, veresuhkur püsib stabiilsena, stress ei ole krooniliselt kõrge ja und on piisavalt. Teadus näitab selgelt, et madalam kortisool ja parem insuliinitundlikkus toetavad rasvade kasutamist energiaks. Kui keha ei ole pidevas hädaolukorras, saab ta endale lubada energiat kulutada.
Kuidas sellest nõiaringist välja tulla
Kui oled pikalt söönud liiga vähe, ei ole lahendus veel suurem defitsiit. Keha vajab aega ja järjepidevust, et õppida sind uuesti usaldama. Praktilised sammud on süüa regulaarselt, mitte jätta pikki söögipause, alustada päeva päris toiduga, mitte ainult kohviga, mitte karta süsivesikuid, eriti tsükli teises pooles, ning anda kehale taastumist, mitte ainult koormust. Ainevahetus ei taastu üleöö, kuid ta taastub, kui keskkond muutub turvaliseks.
Kokkuvõte
Nälgimine ei õpeta kehale rasva põletama. See õpetab kehale, et tuleb kokku hoida. Kui sa tahad püsivaid ja jätkusuutlikke tulemusi, peab keha tundma, et toitu on piisavalt, puhkust on piisavalt ja elu ei ole hädaolukord.
